Kuidas õppida õppima?

Alustaks üsna kaugelt. Kõigepealt meenus üks kujund Jaan Kaplinski esseest "Kajakas võltsmunal" Kujund ise oli umbes selline: "Laps pole koer, kes õpib ise ujuma". Edasi läks tekst sellisel teemal nagu initerneti kaustama õppimine. Kui rakendada seda kujundit õppima õppimisele, siis tuleb välja, et ka õppimist tuleks õpetada.

Mõned korrad olen olnud olukorras, kus õppimist üritatakse õpetada. Seda siis minujaoks vale nurga all.
Üheks näiteks siis keskkooli õpioskuste kursus.  Suurem osa infost tuli  heli teel ja tekstiline osa oli ainult tööleht.  Mäletan ainult erinevaid tegevusi, aga tegevuste põhjust enam mitte. Kõige rohkem on meeles olukord, kus pidi kõval olijale ütlema "Mina olen mina ja sina oled sina", aga ma ütlesin "Mina olen mina ja mina ei ole sina" .  See ei juhtunud tahtlikult... eksisin sõnadega.

Järgmine olukord, mis  meenub õpilaseks õppimisega, on füüsika ja tehnika õppejõu suhtumine.  Kontrolltöödel  ei ole tähtaegu, ehk siis. kontrolltööd tuleb teha siis kui oskad. Füüsika on looduses mudelite nägemine, mitte sümbolitega opereerimine. Sümbolitega opereerimine on juba matemaatika. Paljud õpetajad õpetavad füüsikat sümbolpimedana, teadmata sümbolite tähendust....   kirjeldus kipub kattuma sellega, mida õppejõud ise rääkis ööülikoolis " Mis on füüsikaline maailmapilt?" http://www.ylikool.ee/et/13/kalev_tarkpea

Maailmapildi kui pusle tükkidest koosneva pildi kokkupanek ei tundu piisava hea mudelina. Püüdmine arusaada maailmapildist ja selle kujundamisest tekitas natuke detailsema ettejuhukujutuse, mis hõlmab õppimist, mõtlemist jms.

Idee, et selle peaks sõnastama tekkis opsüsteemide loengus, kui sattusid kokku sõnad: server ... täisgraaf. Ehk siis ootamatult oli seos matemaatilise sümboolikaga.  Vahepealseid  mõttevälgatused tekkisid siis kui ise püüdsin aru saada misasi see õppimine on ja siis kui märkasin, et ma olen juhuslikult hobikorras end it asjadega sõbraks teinud..

Niipalju siis eelloost.

Maailm koosneb erinevatest infoikildudest, mida võiks kujutada täpina. Kildude vahel  on seosed, mida võib kujutada joonena täppide vahel. Ääremärkusena lisaks, et ka joon ise koosneb täppidest. Ehk seosed võivad olla ristuvad ja ühendatud. Nagu elektriskeemi juhtmed.
Mingisugune sarnasus on ka seeneniidiskikul, kus  kahe haploidse (n) seeneniidisiku kokkukasvamisel tekib diploidne (2n) seen. Infokilluks on siis seen ja seosteks seeneniidisdik.  Kusjuures tuleks märkida, et infokillu ülesandeks on tekitada uusi seoseid, ehk uusi seeneniidistikke, mis saaksid uuesti kokku kasvada.
Igale seoseliigile võiks omistada oma värvuse ja kaugelt vaadates tekib värviline pilt.


Mis on mõtlemine?
Mõtlemine on  ühest infokillust alustamine ja mööda seoseid liikumine. Teekonnal korjatakse kokku erinevad infokillud ja pannakse korvi.
Paratamatult tuleb meelde põhikooli bioloogiaõpetaja arvamus internetist: Avalik solgitoru.  Sealt lähtuvalt ka mõte, et sümboolselt on mõtlemine ühest kanalisatsioonikaevu august sissehüppamine ja mööda solgitoru liikumist, kuni leiad õige  luugi. Nomisasja...  Mõtlemisega seostatakse ka voolavust. Paneme siis vee solgitorust voolama... No see pole kuigi ilus, võtame siis mäetipu.  Vesi hakkab mäetipust voolama, liigub käänuliselt,  seal kus on olnud pehme pinnas. Vesi liigub kõrgemalt madalamale, maa tuuma suunas. Veetilk jõuab lõpuks suuremasse veekogusse. Hakkab põrkuma rohkemate veeosakestega.
Ja nüüd tekkis idee, et infokilluks on aine ja teda ümbritseb väli, ehk võimalikud seosed.


Mis on õppimine:
Õppimine algab infokillu  ligemalt vaatamisest ja tema võimalike seoste märkamisest. Edasi tuleb panna kaks infokildu kõrvuti kõrvuti ja vaadaka, kas nad seosuvad või mitte.( kas nende väljad sobivad või mitte).  Seoste otsimine toimub olemasolevate võrgustike osadega ja loodava võrgustikuga. Ehk sisuliselt on tegu uue veekogu rajamise ja täitmisega.



Mis on mõttemustritest välja mõtlemine?
Vedelikud aurustuvad, miks ei võiks ka infokillud aurustuda. Nad koonduvad pilvedesse ja rändavad veel senitundmatutesse kohtadesse. Mõttemustritest väljapoole mõtlemine  sisuliselt maastikul rändamine ja seniavastamata veekogude leidmine. Ehk seoste otsimine sealt, kus ei tundu seoseid olema.
Võib ka väljendada nii, et kahe või enama infovälja sügavam analüüs.
Uued veekogud tekivad ise.


Veega soetult tekib küsimus. Miasi see põhjavesi on.  See pole miskit muud kui põhiteadmised, mis avaldub uue veekogu loomisel allikatena.


Mingil kummalisel kombel seostub mõtlemisega fotosüntees, kus on aktiivne ja passiivne faas. Aktiivses faasis läheb vaja valgusenergiat. Passiivses faasis mitte.  Õppimises on kah aktiivne ja passiivne faas.



Lõppkokkuvõtteks on küsimus, misasi see maailmapilt siis ikkagi on. Justkui joonistub välja kui maailma endana.  Maailm on iseenda pilt. Maiilm on peegeldus... Maailm kui ettekujutus vaatleja peas. Vaikselt koitis ka Goethe loodu sümbol: "Elu mõte on elu ise".

Maailmapilt kui silmaring. Silmaring kui seeneniidistike ring.

Ehk kokkuvõtteks.  õppimine algab infokillule otsavaatamisest ja tema  väljas ringi liikumisest.  Ja arusaamine on see, kui oled leidnud  sobiliku koha oma maailmapildis.

Tuleb tõdeda, et see pusle mudel ei olegi puudulik. Seosed õppimise, mõtlemisega, mõttemustrist välja mõtlemisega ei ole esmapilgul nii selged, kui on veekogude idees.

Veekogude süsteemide ideed ma pole veel varem kohanud.

Soov omada terviklikku maailmapilti (ookeani, värvikirevat pilti) tekitab uudishimu uute teadmiste omandamise vastu. Seoses sellega muutub aju ka uutele teadmistele vastuvõtlikumaks.. Õppimine peab olema mänguline  :)


Mis on unustamine?
Vee aurustumine - loigu kuivamine.  Ehk saab osaks suurmeast  süsteemist.
Unustamine on justnagu ka teiste elementidega reageerimine. Tekib tahke vees lahustamatu aine, mis liigub süsteemist välja, ehk settib põhja.

Tundub, et õppimine on  setete murendamine. Keemiline töötlus ja osakesele õige lahuse leidmine.

Mõte liigub ikkagi maailmapildi juurde tagasi. Vaatleja kujundab maailmast mõttemaailma pildi.

Mida aju otsib?

Eelmises kirjutised kirjutasin sellest, kuidas aju üritab leida viisi infot mõistuspäraseks teha.
Kindlasti on kuskil sellest pikemalt juttu, sest idee pärineb kuskilt dokkfilmist.
Ma olen püüdnud saada aru õppimisest, mõtlemisest ja paljust muust...

Kui mõelda mõtlemise peale, siis ettevõtlikuse innustamiseks öeldakse, et hakka kastist välja mõtlema. Kontrolltööde ajal on üsna tavaline nähtus, et mingid infokillud ei tule teatud ajakastis meelde. Lihtsalt  info asub kastist väljas. Ja peale kontrolltööd hakkab mõte kastist välja liikuma. Sõbraga vesteldes piisab mõistele vihjamisest ja puuduv vastus tuleb meelde. Lausa sellises kujul, nagu oleks see pidanud jõudma paberile.  Ehk siis. Mõtlemisel on mingid piirid, aga see ei ole kast. Kast on liiga kauge vaade.


Õppides kohtame pidevalt probleemi, et loetu ei haaku kuidagi varasemate teadmistega. Ehk puudub vajaminev taust. Tüüpiliselt üritatakse asi teha endale jõuga selgeks ja siis imestatakse, et miks hiljem ei tule asjad meelde. Kohati tekib ebameeldivus ka autori poolne teemade teistsugune käsitlus.
Konkreetseid juhiseid, kuidas õppimise takistusi ületada on mitmeid. Igale probleemile ei ole kindlalt toimivat lahendust. Mõned lahendused on olemas varasemalt viidatud kursuses: http://www.lbcc.edu/LAR/studyskills.cfm .(LBCC- Great Ways To Study )

Üldprintsiip on lihtne. Õppimine peab olema lõbus, kaasakiskuv, aja kulgu kiirendav tegevus ehk lihtsamalt öeldud...  meeldiv. Mõelge, missugusest infohulgast olete te end hobikorras läbi vedanud ja te arvatavasti tahate seda teed jätkata. Kooliga nii tavapäraselt ei ole. Koolistress, koolikiusamine, kontrolltööd ... - on asjad, mis õpilasi kimbutavad. Õpilaste mõtlemine on surutud õpiku poolt kujundatud kasti. No see ei ole meeldiv..
Raaamtus "Muutuv aju" kirjeldati dopamiini rolli õppimises. Samast asjast räägib ka järgnev leht: http://www.scilearn.com/blog/dopamine-learning-brains-reward-center-teach-educators
2004 aastal esitati ka sellel teemal hüpotees (võibolla varemgi): http://www.nature.com/nrn/journal/v5/n6/full/nrn1406.html

Seda printsiipi olete ise väga palju kohanud. Meeldivalt esitatud informatsioon jääb ise külge. Õppimine endale sobival viisil, ajal jne. Paljud õpilased üritavad õpetaja juttu konspekteerida ja selle aluses ainet selgeks saada. Lisaks üritavad aru saada ka õpetaja poolt valitud õpikust. Ja kui õpik kah ei aita, siis mõeldakse, et mul lihtsalt ei ole piisavalt andekust selles vallas. See pigem muserdab, kui aitab õppimisele kaasa. Dopamiini voog jääb saamata, seoseid ei teki, tekib motivatsioonipuudulikus. Motivatsioon on teha muid asju. Neid asju, mis on meeldivad, ehk asju, mida tehes aktiveerub aju mõnukeskus (dopamiinivoog)

Kui meeldivuse osas edasi mõelda, siis võiks küsida, kas meeldivust annab ise juhtida. Kas kooliskäimist saab ise meeldivaks mõelda? Kõigepealt peaks aru saama õppimises (tekkima ettekujutus): https://et.wikipedia.org/wiki/Uudishimu

Natuke linke, mis tunduvad teemaga seostuvat: http://www.slideshare.net/arendussahtel/kes-varastas-uudishimu , http://www.konverentsid.ee/wp-content/uploads/2013/11/Indrek-Maripuu.pdf
http://www.slate.com/articles/health_and_science/science/2013/07/what_is_dopamine_love_lust_sex_addiction_gambling_motivation_reward.html

Mida siis aju otsib? Kui väga vabalt mõelda: "va sindrinahk, on omakasu peal väljas, otsib muudkui põhjuseid dopamiini käikulaskmiseks".

Ja kui kasutada viisakamat väljendust: "Inimesed otsivad olukordi, mis pakuksid neile rahuldust ja tekitaksid õnnetunnet." allikas: http://novaator.ee/ET/inimene/mis_toimub_purjutava_teismelise_ajus/

Järgmine kirjutises tuleb juttu õppimisest.

Värvidega mängimine

Sai otsitud natuke Neil-i kohta. Temaga seoses leidsin Antonio Roberts pool tehtud Pixel Waves videosid

Leidsin ühe video, kus  paratamatult tekib ettekujutus, et keegi korrutab nii eesti, saksa kui inglise keelseid sõnu.

Pineapple, Löwentruf,  meelega, meeletu, Where are you, Ferrari, Ukulele, Tomato, tabacco, tobacco, glysterin, cirucculum, childhood,  meeleheitel, terenifel, berlin, spelling,


Noh. Aju tahab leida tuttavaid elemente. Sama on nähtus toimub ka nägemismeelega. Seda nähtust kasutatakse ära näiteks abstraktsionismis. Iga vaatleja näeb pilti isemoodi.

Kui uurida veel Antonio Roberts isikut, siis leiab tema kodulehe: http://www.hellocatfood.com/


Mind hakkas ikkagi huvitama misasi see PureData on.
Tuleb välja, et järjekordne tarkvara, millest ma pole midagi kuulnud.

Mitte ei oska mingit demo videot valida... .
Ühe viimase video ikkagi viskan:

Ja mängiks lõpuks värvidega kah...

Lahe viis muusika tegemiseks: