Mida aju otsib?

Eelmises kirjutised kirjutasin sellest, kuidas aju üritab leida viisi infot mõistuspäraseks teha.
Kindlasti on kuskil sellest pikemalt juttu, sest idee pärineb kuskilt dokkfilmist.
Ma olen püüdnud saada aru õppimisest, mõtlemisest ja paljust muust...

Kui mõelda mõtlemise peale, siis ettevõtlikuse innustamiseks öeldakse, et hakka kastist välja mõtlema. Kontrolltööde ajal on üsna tavaline nähtus, et mingid infokillud ei tule teatud ajakastis meelde. Lihtsalt  info asub kastist väljas. Ja peale kontrolltööd hakkab mõte kastist välja liikuma. Sõbraga vesteldes piisab mõistele vihjamisest ja puuduv vastus tuleb meelde. Lausa sellises kujul, nagu oleks see pidanud jõudma paberile.  Ehk siis. Mõtlemisel on mingid piirid, aga see ei ole kast. Kast on liiga kauge vaade.


Õppides kohtame pidevalt probleemi, et loetu ei haaku kuidagi varasemate teadmistega. Ehk puudub vajaminev taust. Tüüpiliselt üritatakse asi teha endale jõuga selgeks ja siis imestatakse, et miks hiljem ei tule asjad meelde. Kohati tekib ebameeldivus ka autori poolne teemade teistsugune käsitlus.
Konkreetseid juhiseid, kuidas õppimise takistusi ületada on mitmeid. Igale probleemile ei ole kindlalt toimivat lahendust. Mõned lahendused on olemas varasemalt viidatud kursuses: http://www.lbcc.edu/LAR/studyskills.cfm .(LBCC- Great Ways To Study )

Üldprintsiip on lihtne. Õppimine peab olema lõbus, kaasakiskuv, aja kulgu kiirendav tegevus ehk lihtsamalt öeldud...  meeldiv. Mõelge, missugusest infohulgast olete te end hobikorras läbi vedanud ja te arvatavasti tahate seda teed jätkata. Kooliga nii tavapäraselt ei ole. Koolistress, koolikiusamine, kontrolltööd ... - on asjad, mis õpilasi kimbutavad. Õpilaste mõtlemine on surutud õpiku poolt kujundatud kasti. No see ei ole meeldiv..
Raaamtus "Muutuv aju" kirjeldati dopamiini rolli õppimises. Samast asjast räägib ka järgnev leht: http://www.scilearn.com/blog/dopamine-learning-brains-reward-center-teach-educators
2004 aastal esitati ka sellel teemal hüpotees (võibolla varemgi): http://www.nature.com/nrn/journal/v5/n6/full/nrn1406.html

Seda printsiipi olete ise väga palju kohanud. Meeldivalt esitatud informatsioon jääb ise külge. Õppimine endale sobival viisil, ajal jne. Paljud õpilased üritavad õpetaja juttu konspekteerida ja selle aluses ainet selgeks saada. Lisaks üritavad aru saada ka õpetaja poolt valitud õpikust. Ja kui õpik kah ei aita, siis mõeldakse, et mul lihtsalt ei ole piisavalt andekust selles vallas. See pigem muserdab, kui aitab õppimisele kaasa. Dopamiini voog jääb saamata, seoseid ei teki, tekib motivatsioonipuudulikus. Motivatsioon on teha muid asju. Neid asju, mis on meeldivad, ehk asju, mida tehes aktiveerub aju mõnukeskus (dopamiinivoog)

Kui meeldivuse osas edasi mõelda, siis võiks küsida, kas meeldivust annab ise juhtida. Kas kooliskäimist saab ise meeldivaks mõelda? Kõigepealt peaks aru saama õppimises (tekkima ettekujutus): https://et.wikipedia.org/wiki/Uudishimu

Natuke linke, mis tunduvad teemaga seostuvat: http://www.slideshare.net/arendussahtel/kes-varastas-uudishimu , http://www.konverentsid.ee/wp-content/uploads/2013/11/Indrek-Maripuu.pdf
http://www.slate.com/articles/health_and_science/science/2013/07/what_is_dopamine_love_lust_sex_addiction_gambling_motivation_reward.html

Mida siis aju otsib? Kui väga vabalt mõelda: "va sindrinahk, on omakasu peal väljas, otsib muudkui põhjuseid dopamiini käikulaskmiseks".

Ja kui kasutada viisakamat väljendust: "Inimesed otsivad olukordi, mis pakuksid neile rahuldust ja tekitaksid õnnetunnet." allikas: http://novaator.ee/ET/inimene/mis_toimub_purjutava_teismelise_ajus/

Järgmine kirjutises tuleb juttu õppimisest.