Tooks siis välja mõned huvitavad rakendused, mida sai natuke näpitud.
Ja mis mõtteis selle programmiga mängimine tekitas.
FrequenSee
Oma olemuselt on tegu ekraanil hüpleva joonega. Kui korrektselt väljendada, siis joondiagrammiga.
x- teljel on sagedused ja y-teljel tugevus.
Analüüsitav sagedusvahemik on 0Hz - 20kHz. Sageduse telg pole ühtlaselt jaotatud. Tugevuse telg on.
Esimese asjana märkasin, et 100hz kandis tekib kuhi. Hakkasin tähelepanelikumalt jälgima ja tõesti. Mingi osa arvuti poolsest mürast on perioodiliselt muutuva tugevusega. muude sagedusaladest on raske midagi välja lugeda.
Visuaalse vaatluse tulemusena on Michio Kaku kõnest kõlab kõige kõvemini 200hz - 1Khz jäävad võnkumised. Oli hästi märgata kuidas maksimumpunkt liikus.
1k - 5k osas oli tugevuse muutust märgata. Seal muutus helitugevus vastavalt häälikule.
(kasutatud Big Think kanali videosid mille kvaliteedid juhtusid olema 720p ja 430p)
Võimalik, et püüan kunagi jõuda infoni, mis räägib kõneaparaadi toimimisest lähemalt.
Nii, järgmiseks helitekitajaks on arvuti klaviatuur. Silma järgi on üldise müra tekke asukohta raske hinnata, sest peab mitut asja korraga tegema :D Aga noh, mingi tulemuse ikkagi saab. Väga suur osa tundub jääma nii 2k - 5k vahele
Üks juhuslik koer haukus 500 Hz - 1 Khz vahel.
Väljas kostunud pois tekitas 500hz kanti ühe maksimumi.
Muusika kohta midagi huvitavat ei selgunud. Selleks on vaja leida selline programm, mis kuvab ka heli ajalugu.
SpectralView
Oma olemuselt on tegu histogrammiga. Tasuta versioonil on piiratud võimalused. Peamiseks piiranguks on heli analüüsimine 0- 8khz vahemikus. Sammuks 1khz
Algatuseks piisab ka tasuta versioonist.
X- teljel on aeg, y-teljel sagedus. Värviga tähistatakse heli tugevust. Nii aeg, intensiivsus kui ka sagedustelg on ühtlaselt jaotatud.
Kõne osas on märgata, et Michio Kakaku puhul võib tõmmata 4khz peale ühe joone ja öelda, et seal on tüüpiliselt tühjus. Päris äge oleks teada saada, miks sinna see "joon" tekib.
0Khz - 1 khz vahel on märgata maksimumi liikumist ühelt sagedusalalt teisele
Üks pilt klaviatuuri klõbinast
Käteplaks: äkiline intensiivne heli, mis hõlmab kogu vaadeldava spektri tugevust.
Punane ala tekib siis, kui käed kokku põrkuvad. Karvane osa tekib ruumi kajast.
Klassikalise muusika puhul on märgata sinusoide. Tegu oli keelpillide looga järelikult on tegu keelpillile iseloomuliku nähtusega. Kui ei usu, siis proovi ise järele.
Nüüd sattusin kogemata kombel millegi kummalise otsa. Tegu on https://www.youtube.com/watch?v=H-iCZElJ8m0 videoga. Sarnast asja nägin ka teise samalaadse testiga.
Vaikselt hakkab meenuma, et helid ju peegelduvad kehadelt tagasi. Sellega võiks seletada teiste tõusvate joonte olemasolu.
Ma veel ei mõista, mida need langevad jooned endas tähendavad.
Püüdsin leida ka toas kohta, kus peajoonele kõrvaljooni ei tekkinud. Mitte ei leidnud.
Tegin katse vaiksema samasagedusliku heliga ja keerasin heli vaiksemaks. Need jutid kadusid.
Ehk millalgi saan teada, miks selline kummaline nähtus juhtus. Eks kunagi saab teada.
AHjaa. Vahepeal sai mikrolaineahjus toitu soojaks tehtud. Tegu oli suitsutatud kanakoivaga, mis hakkas mikrolaineahjus praksuma ja tekkis üks küsimus.
Mis moel saavad kurdid aru, et ahjus olev popkorn on valmis?
Oma mõtted kirjutage kommentaariumisse.
Selleks korraks kõik.
Järgmine kord võtan ette viipekeele õppima asumise raskused.
No comments:
Post a Comment